Auto hindamisakt – kas lihtsalt paber?

Liisingufirmad nõuavad enne sõiduki finantseerimisvõimaluse pakkumist või enda sõiduki sissemaksuks andmist sageli hindamisakti, mille abil fikseeritakse sõiduki turuväärtus läbi tehnilise kontrolli, visuaalse vaatluse ning paljudest muudetest teguritest lähtuvalt. Sealhulgas peab sõiduk olema registreeritud Eestis, omama ülevaatusega ning hindamiseks nii seest kui väljast puhast.

Mida hindamisakti käigus kontrollitakse?

Lühidalt öeldes, ei jää hindamisakti käigus praktiliselt mitte midagi kontrollimata. Protsess on enamasti visuaalne, ent sõiduk käiakese detail-detaili haaval ikkagi läbi.

Salongis hinnatakse selle üldist seisukorda, materjalide kulumisastet, defekte ja puhtust. Proovitakse läbi kõik lisafunktsioonid, elektroonika, konditsioneer, näidikud ning tuled. Sinna alla kuulub ka kohustusliku turvavarustuse olemasolu, sh ka ohukolmnurgad, helkurvestid ning tulekustuti.

Kere poole pealt jälgitakse värvipaksust, korrorsiooni, mõlke-täkkeid ning muid keredefekte. Ideaalse tulemuse saavutamiseks ei tohiks auto keredetailedel olla ka toonierinevusi. Hindaja kontrollib ka velgede, poltide ja rehvide seisukorda ning vaatab, et mootoriruum oleks puhas ja lekkevaba ning et auto käivituks kenasti. Tühikäigul ei tohi mootoril esineda imelikku käitumist, diagnostikaseadmega uuritakse veakoodide olemasolu.

Hindamisakti vaatlus on enamasti visuaalne ning autot uurimiseks-puurimiseks lahti monteerima ei hakata. Hea tehniline seisukord on hindamisakti puhul aga vaid pool võitu, sest lisaks peaks auto omama korrektset hooldusajalugu ning kontrollitavat tausta.

Saadaval peab olema liikluskahjude ning müügipiirangute ajalugu, hea oleks ka, kui eksisteerib enne sõiduki Eestis registreerimist puudutav ajalugu.

Lõppväärtuse hinnang kulmineerub läbi tehnilises kontrolli ammutatud andmete, teistele turulolevate ning müüdud sõidukite ja nende varustusega võrdlemise tagajärjel. 

Hindamisakti saab tellida tegema kutselise Automaakleri, kes viib läbi ülipõhjaliku 53-punkti kontrolli.

Paber või midagi enamat?

Hindamisakti läbiviija peab jääma alatiselt neutraalseks, ent lõppkokkuvõttes võib hindamisakti tulemust pidada ikkagi ju subjektiivseks. Tekib küsimus, et kas tegu on lihtsalt paberiga või saab akti ka kuidagi paremini kasutada?

Vastus on loomulikult, et kindlasti saab. Kui auto liisingusse võtta, saab selleläbi teada paljud mudeli tüüpvead ning mured, sedapidi on järgmist samalaadset sõidukit vaatama minnes juba lihtsam. Ühtlasi tekib liisija jaoks parem võrdlusmoment teiste samasuguste sõidukitega turul.

Sõidukit sissemaksuks andes jääb sõidukist kätte aga tunnistus, mille abil potentsiaalsele ostjale enda ja auto usaldusväärsust tõestada. Seega võibki tõdeda, et hindamisaktist on enamasti alati kasu.