Autoost ajab kiirustama? Stopp!

Ruttu tehtud, rumal töö. Tasa sõuad, kaugele jõuad. Kiirustamise vältimisele ning läbimõeldud otsuste tegemisele rõhus juba ennemuistne vanarahvas. Nagu ka kõikide muude eluvaldkondade puhul, kehtib see ka autoostmisel. Miks ei maksa ikkagi autoostuga kiirustada ning kuidas ostuprotsess enda jaoks läbi kaalutleda?

Mõtle hoolikalt – kas mul on sellist autot tõesti vaja?

Elulisi näiteid autoostuga kiirustamisest leidub omajagu. Küll läheb rikki läinud sõiduki asenduseks kähku vaja midagi uut, teisalt aga sügeleb rahapakk tagataskus mõne emotsiooniostu järele. 

Paljud noored juhid tahavad näiteks võimalikult kiiresti maailma avastama minna, seega on neil harjumus esimese auto ostmisega sageli kiirustada. Võetakse ju ette ikka see kõige ägedam ja soodsam.

Omale õiget autot valides ei tasu juhenduda kohe hinnalipikust, kenast välimusest või siis kõige enam – pelgalt väga kiirest vajadusest midagi sõitvat istumise alla saada. Mõtle hoolikalt läbi, milleks sul autot vaja on ning kas ülalpidamiskulud käivad finantsvõimalustega ühte sammu? Auto on harva investeering, suurem osa ajast on see tegelikult ju jooksev kulu.

Ei maksa karta esmalt endalt küsida, kas see auto ikka sobib mulle? Odav ja pilkupüüdev sportauto võib noore inimese südame põksuma panna küll, ent kas selle alla minev rahaline kulu ning oskused sõiduki iseärasustega toimetulekuks on olemas?

Teisalt tuleb hinnata oma võimekust omamiskuludega toime tulla. Kas masina kütusekulu ning hoolduskulud on mõistlikud? Kui suur on kindlustusmakse ning kas auto vajab mõningaid esmaseid investeeringuid? Milline on varuosade saadavus, hind ja kui lihtne on kergemate remonditöödega ise hakkama saada?

Eelmise punktiga tuleb samaaegselt autole teha ka põhjalik taustakontroll. Enne kohale minemist oskab tark ostja internetist välja kaevata autoga seonduvaid nüansse. Margifoorumid, remonditöökojad ning üleüldine netis leviv info annavad tänapäeval sisuliselt igast võimalikust automudelist hea ülevaate. 

Ühe sõidukiga piirdumise asemel on nutikas vaadata ka mitut alternatiivi. Kasvõi sama mudeli põhjal – kasutatud autode maailmas võivad ka sama aastakäigu samad mudelid kardinaalselt omavahel erineda. Kõik sõltub, kuidas masinate eest eelnevalt hoolitsetud on. Häid üldvõrdlusi toovad tihti näiteks autoajakirjad, mis oma sisu veebis alati ära arhiveerivad.

Kui sa oled kõik need punktid läbi käinud, siis tõenäoliselt sa ostuga enam ei kiirusta. Kuid autot vaatama minnes peab ikkagi ettevaatlik olema!

Ära lase end müüjal kunagi mõjutada

Emotsiooniost on ohtlik asi. Esmase tuhina üleminekul võib muidu korras auto järsku kuidagi ebavajalikuna tunduda või siis halvemal juhul mõne tehnilise rikkega üllatada. Seepärast tulebki säilitada külm mõistus ning käia läbi eelnevas peatükis mainitud pidepunktid.

Vahel võib autoostule korralikult kaasa aidata ka libekeelne müüja. Järsku tehtav soodne “sõbrahind”, kaasapakutud jupid, varuosad või remondikodade kontaktid ei tähenda küll ilmtingimata halba, ent on kasulikud nipid autoostja moosimisel.

Kiirustama võivad ajendeda ka täiesti tunnustatud ning populaarsed autoesindused või müügiplatsid. Kui internetis hakkab silma mõni kena ajaloo ja varustusega, aga alles hiljem Eestisse saabuv auto, võib automüüja pakkuda hoopis mõnda muud alternatiivi. “Ah tead, meil laos on ju üks samasugune…” juttu on ilmselt kuulnud palju. 

Müüjatel on kombeks veel välja mõelda see müütiline järgmine ostja, kes tahab kohe-kohe pärast sind autot vaatama tulla. Sina oled aga sümpaatsem klient ja ta sooviks sõiduki hea meelega pigem sulle loovutada. See on levinud taktika, mispärast tulebki rõhuda otsusekindlusele.

Lahenduseks on alati võtta autoostule kaasa abikäsi, kes kaine mõistusega kõrvalt olukorda hinnata oskab. Kui tegu on tehniliselt pädeva sõbra või pereliikmega, siis on kohe eriti hästi. Nende puudumisel võib pöörduda aga kutselise automaakleri poole, kes viib läbi põhjaliku tehnilise ja ajalookontrolli. Saadud info abil aidatakse ostjal otsustada, kas sõiduk on tähelepanu väärt või mitte.