Diiselmootori hoolduskulud

Miks on diiselmootori hooldus kallis

Diiselmootor võib olla ökonoomne, aga diiselmootori hoolduskulud on kõvasti kõrgemad. 

Hall-metallik-diisel! Seda humoorikat ütlust on kuulnud pea kõik autoostjad ning see ainult kinnitab diiselmootori populaarsust. Miks nad inimestele siis nii väga meeldivad? Loogiline vastus oleks, et need on ökonoomsed, jõulised ning diiselkütus voolab paaki üpriski madala hinna eest. Vastu vaielda sellele on raske.

Kui autoturule luusima minna, võib näha diiselmootoriga sõidukeid oluliselt rohkem kui bensiinimootoriga autosid. Ostmine on ahvatlev, aga diiselmootoriga auto omamine ei tähenda ainult lusti ja lillepidu. 

Miks võib diiselmootori hooldus osutuda kalliks?

Põhjuseks on sageli kehvast eelnevast hooldusest või sõidustiilist tulenevad kõrged remondikulud. Kuna diiselsõidukis leidub rohkem keerulisemaid ja kallimaid komponente, on ka selle parandamine ressurssinõudvam kui bensiinimootoriga auto puhul. 

Diiselmootoritele omastest komponentidest on üks tuntumaid väljalaskesüsteemis paiknev tahmafilter ehk DPF, mille eesmärgiks on kinni püüda mootori tööprotsessi järel toodetud tahmaosakesed. Kui filter läheb umbe, kaotab auto jõudu, mootor ei toimi niivõrd elastselt ning fooritagant lahkumine toob kaasa piinliku musta tossupilve. Tahmafiltrit tuleb puhastada või vahetada tootja poolt ettenähtud intervallide tagant ning mida vanem on auto, seda tihedamalt see töö ette võetakse. Kahjustunud filtri korral võib asendus maksta mõnituhat eurot, seega tasub sellel kindlasti pilk peal hoida.

Akronüümide maailmas on päevakorras ka diisli EGR-klapp, mille eesmärgiks on silindrisse jõudnud õhk ringi käima panna. Sagedasi lühikesi otsi ning linnasõite tehes koguneb klapi sisse põletamata kütust ning õlijääke, mis selle ummistada võivad. Rikki läinud osa maksab sadu eurosid, ent probleemi lahendamisega viivitamine võib põhjustada mootorile pöördumatuid kahjustusi.

Kolmas tähtis komponent diiselmootori juures on turbo. Tõsi, vanadel aegadel tulid diiselmootorid ka vabalthingaval kujul, ent nüüdisajal on sellise jõuallikaga masinat raske leida. Kõikide diiselmootorite tõelise potentsiaali toob välja turboülelaadur, millega tuleb ümber käia delikaatselt. Kui sõidetakse pidevalt ülimadalatel pööretel või turbot koormatakse külmalt, siis on probleemid varmad tulema. Katkise turbo korral kaotab auto jõudu ning mootori töökord saab häiritud. Selle asendamisel tervitab automanikku peaaegu alati neljakohaline summa.

Ühtlasi on diislid väga tundlikud kütusekvaliteedi osas. Biolisandiga või liigse veesisaldusega kütus võib ära rikkuda diiselmootoriga auto kõrgsurvepumba või pihustid. Kindlasti on väga tähtis ka kütusefiltri regulaarne vahetamine.

Sõida korrektselt ning diisel kestab

Diiselmootorid ei armasta lühikesi sõite. Nad soojenevad aeglaselt ning töötemperatuurile jõudmine nõuab pikemat kasutust. Seega ei sobi nad ilmselgelt linnasiseseks kasutuseks, kus on kilometraaž on enamasti ühekohalise numbriga.

Kui diiselmootor on külm, satub ta koormuse alla. See mõjub aga kehvasti kõikidele eelmainitud komponentidele ning kulumine on kiire tekkima. Tahmafiltrid ummistuvad, tekivad õhulekked ning muud tõrked diiselsüsteemi töökorras, mis doominoefektina tõelise probleemisaju vallandada võivad. Eriti keeruline on olukord talvel, kui kõik veelgi aeglasemalt aset võtab.

Diisel armastab pikki maanteesõite ning see hoiab paljudel juhtudel probleemid eemal. Kui osta diiselmootor väikese läbisõidu ning pisikeste “sutsakate” jaoks, siis ostu rahaga tagasi ei teeni. Enamasti soovitatakse diiselmootoriga sõiduk osta inimestel, kelle aastane läbisõit on vähemalt 20 000 kilomeetri suurune.

Kui soovid omale soetada diiselmootoriga sõiduki, ent isiklik ekspertiis selle keerulisi tehnilisi asjaolusid välja ei kaardista, võib pöörduda kutselise automaakleri poole, kellel on pikaaegne kogemus kõiksuguste sõidukite vallas. Auto saab üle kontrollitud ning varjatud puudused üles leitud.