Mida jälgida Euroopast imporditud auto puhul enne ostu?

Mida jälgida Belgiast, Prantsusmaalt, Rootsist või Itaaliast toodud autode puhul?

Erinevused riigiti – mida jälgida Belgiast, Prantsusmaalt, Rootsist või Itaaliast toodud autode puhul?

Lisaks ametlikele margiesindustele tuuakse kasutatud autosid Eestisse erafirmade ja eraisikute poolt vägagi hoogsalt, ka koroonaajast sõltumata. Populaarsemate riikide hulka kust autosid tuuakse, on alati kuulnud näiteks Saksamaa või Leedu. 

Prominentseks on muutunud aga veel paar väärt kasutatud autode turgu – Itaalia, Prantsusmaa, Belgia ja Rootsi. Millised on sealt toodud autode eripärad ning mida kindlasti nende ostmisel jälgida tasuks?

Itaaliast toodud auto – mida teadma peaks?

Kui pead autode puhul lugu stiilist, kirest ning sõiduemotsioonidest, siis oled tõenäoliselt kunagi kaalunud Itaalia marki auto ostmist. Lamborghini, Ferrari, Maserati, Alfa Romeo on kõik maailmakuulsad nimed, mis on Itaaliaga muutunud sünonüümseks. 

Kuidas käituda aga siis, kui soov on omale osta auto, mis on lihtsalt toodud Itaaliast? Kas tasub karta pitsa-ja spagetiplekke tagaistmel või on pagasiruum täis jalgpalle ja Al Bano plaate? Võib-olla mõnel juhul tõesti, aga Itaalias sõitnud autode puhul kehtivad hoopis mõned teised regionaalsed eripärad.

Itaalias on väga tihe liiklus ning mõnes kohas on see isegi kaootilise, organiseerimata iseloomuga. Liikluskultuur ei pelga sõidukite vahel ka väikest füüsilist kontakti, mispärast ei tasu Itaaliast toodud auto puhul imestada väikeste mõlkide üle. See ei tähenda kindlasti, et iga Itaalia liiklusesse lastud neljarattaline alati mõlgiristsed saab – pigem tuleks sealt tellides või sealt tulnud autot vaatama minnes lihtsalt selleks valmis olla ning mitte üllatuda.

Kui mõlgid võivad tüütud tunduda, siis võib positiivse faktina mainida hoopis Itaalias sõitnud autode head kerede seisukorda. Erinevalt meie piirkonnast, on seal kliima pidevalt soe ja kuiv ning teid ei puistata üle keemialaborite eksperimentidega. Seega leiab roosteprobleemidega kimpus sõidukeid sealt harva, pigem võib ette tulla kuumast päikesest tingitud pleekinud värvkatet või rooli.

Ühtlasi vahetatakse Itaalias autosid tänapäeval välja päris tihti, suhteliselt lühikeste liisinguperioodide tõttu. Seetõttu toovadki keretöödest tüdinenud põhjamaalased neid hea meelega sisse.

Läbisõitude osas on kerimine Itaalias aga üsna levinud teema, seda ei panda ka liialt pahaks, sest Itaallased võtavad sõiduautosid sõna otseses mõttes tarbeautodena ja pruugigi sellest niiväga hoolida kui siin. Seega läbisõidu ostjatele on mõistlik ettevaatusega läheneda. Riigis on meeletult paberimajandust võrreldes Eestiga, mistõttu digitaalne hooldusraamat on sealt toodud autodele üpris haruldane nähtus. See loomulikult annab võimaluse teha müüjale sobivaim ajalugu koos sobiva läbisõiduga.

Auto varustusest võivad puududa mõned elemendid, mida meie regiooni autode puhul iseenesestmõistetavana võetakse. Näiteks istme-ja roolisoojendused või eelsoojendid. Uuema auto puhul tasub üle vaadata ka aku, mis ei pruugi olla nii “kange” kui siinsetel sõidukitel.

Belgiast toodud auto – mida teadma peaks?

Belgia asub Prantsusmaa ning Hollandi vahel ning on tuntud näiteks oma vahvlite, Spa ringraja ning Brüsseli poolest. Pisikese pindalaga prantsusekeelsel riigil oma autotööstus puudub, ent sellegipoolest tuuakse sealt üllatavalt palju sõidukeid, eriti just premium-klassi autosid.

Seda just põhjusel, et Belgia ning eriti Brüssel võõrustavad peadpööritavas koguses diplomaate ja muid tähtsaid pintsakutes tegelasi, kes vahetavad oma soliidse premium-marki ameti iga paari aasta tagant välja. Hinnad kipuvad tavaliselt üsna soodsad olema, ka siis kui autol otseselt midagi viga ei ole. Seega on turg näiteks Mercedeste, Lexuste, Audide ja BMW-de poolest väga rikkalik.

Autode ja liikluse osas kaldub Belgia ise väga palju kontrollima ja reguleerima. Näiteks peab auto müümiseks olema tehtud värske, maksimaalselt kuni kahe kuu pikkune ülevaatus. Läbisõitude kerimist kontrollitakse jõudsalt, seega õige hodomeetri näiduga auto leidmine on sealt tõenäolisem kui mõnest muust riigist. Kui Belgiast on auto siia toodud, siis tasub kindlasti sõiduki informatsioon läbi lasta mõnest VIN-Info taolisest mootorist. Kui autot toomise käigus keritud pole, võib isegi vähemalt paberil tegu olla täiesti asjaliku autoga.

Siiski ei tasu üllatuda, kui autol on mõni väiksem kahjustus. Belga kindlustusfirmad on suisa nii ranged, et ka väike plekimõlkimine tähendab dramaatiliselt mahakriipsutamist sõiduautode registrist. Autode importija on tõenäoliselt saanud selle auto hea hinnaga ning kui ta on selle korda teinud, võib tegu olla normaalse sõidukiga. Nagu ikka, usalda, aga kontrolli!

Prantsusmaalt toodud auto – mida teadma peaks?

Liigume Belgiast nõks allapoole Prantsumaale, mis on samamoodi ajaloolise ning suure autotööstusega riik. Liikluskultuur on seal mitte nüüd päris nii kaootiline kui mujal Euroopas, aga see-eest on tegu üsnagi unikaalse autohooldus-ja omamiskultuuriga riigiga.

Nimelt meeldib prantslastele väga oma auto kallal ise nokitseda. Kindlasti käiakse ka volitatud remondikodades ja margiesindustes, aga kodus tegelemine on justkui osa rahvuslikust eripärast. Seepärast võib paljudel Prantsusmaalt toodud autodel märgata esmapilgul imelikke või “näpu otsas” tehtud lahendusi. Õlivahetuse või pidurihoolduse tegemine oma koduhoovis kuulub praktiliselt iga võimalustega prantsuse autoomaniku ABC-sse.

Seetõttu tuleb Prantsusmaalt toodud auto puhul mootoriruum ja veermik eriti põhjalikult silma ja kõrvaga läbi käia. Kas kusagil on lekkeid? Milline on pidurite ja muude veermikudetailide seisukord? Kvaliteetsemate originaalosade kasutust tuleb seal ette pisut harvem.

Teine iseloomulik nähtus on autodega täiesti lõpuni sõitmine. Prantsusmaalt toodud autode puhul peab kindlasti jälgima spetsiifilist ajalugu ning läbisõitu, sest kõrges eas ja kilometraažis sõidukid kipuvad olema rohkem lagunemisaltid kui muidu. Prantslase jaoks on vana kasutatud auto praktiliselt sama väärtuslik kui uus auto.

Varustuse poolest on Prantsuse autod pigem Põhjamaadele mittesobivad. Soojendused puuduvad, ka seal toodetud ja siia toodud autod ei ole talvistes tingimustes kõige töökindlamad.

Prantsusmaalt imporditud autode puhul on täiesti tavaline, kui hooldusajalugu on puudulik või kahtlaselt ühesuguste templitega ja sama käekirjaga täidetud. Nimelt kuna seal armastatakse endiselt paberimajandust siis autoärikatele meeldib sealt autosi tuua, sest hooldusajaloo saab ise üles ehitada.

Rootsist toodud auto – mida teadma peaks?

Rootsimaalt autode toomine on eestlaste seas populaarne, sest ajaline ja rahaline kulu on võrreldes muu Euroopaga väike. Põhjamaise Skandinaavia olek on kuidagipidi meile ka väga usaldusväärse mulje jätnud – ega rootslane ju ometi tüssata meid proovi?! 

Rootsi autode puhul on esmalt mainimist väärt see, et varustuse poolest on nad meie kliima jaoks paremini ette valmistatud. Istmesoojenduseta, talverehvideta ja eelsoojenduseta autosid tuleb ette pigem harva. Ka on akud kangemad. Rootsi liikluskultuur on üsna rahulik, sõidustiilist tingitud kulumine on üldjoontes samuti leebem.

Kontrastsena Põhjamaadega, võib Rootsist toodud autode puhul probleemiks osutuda kere seisukord. Vanemad ning suure läbisõiduga autod võivad olla kimpus rooste ning värvkatte muredega, siia toodud pealtnäha korras suure läbisõiduga “rootslane” võib endas peita tegelikult rohkelt probleeme.

Kuna ka Rootsi on autotootjana tuntud maa, siis on populaarne impordiartikkel vanemad Volvod, mida kasutatakse seal väga levinult taksodena või muude tarbesõidukitena. Läbisõidud on neil enamasti suuremad, mistap on enne siiatoomist läbisõitude kerimine kahjuks levinud tegevus.

Rootsi autode puhul saab õnneks internetis ajalugu kiirelt kontrollida. Kui numbrimärk on teada, võib selle sisse lüüa kohaliku maanteeameti leheküljel.

Tunned huvi ostueelse kontrolli vastu?