Millal tuleb loobuda auto ostust? | Automaakler.ee

Millal tuleb loobuda auto ostust?

Autoostust loobumiseks on sageli põhjuseid samapalju kui ostmiseks. Vana hea reegel, et kui ei meeldi – siis jaluta minema, jääb kehtima igaveseks.  Sellegipoolest toome välja mõned spetsiifilisemad põhjused ja juhtnöörid hetkedeks, kui autoostust tuleb kindlasti loobuda.

Kui autot ei lubata ostueelsesse kontrolli tuua – Automaakler võib omast kogemusest kinnitada, et väga paljudel juhtudel keelduvad automüüjad oma auto tehnilisest kontrollist mõnes sõltumatus remonditöökojas või siis vahel ka Automaakleri enda osalusest ostumüügiprotsessiga kaasa aitamisel. Kui müüja ei luba autot ei ostjal ega ka autot kontrollival pädeval isikul lähemalt vaadatagi, pole mõtet müüjaga edasi rääkida. Tõenäoliselt proovib müüja varjata mingit viga, mida ostueelne kontroll igal juhul avastaks ning tehing seetõttu katki niikuinii jääks.

Kui proovisõitu ei võimaldata – Eraisikutest müüjate puhul tuleb seda ette pigem harva, aga vanad head automüügiplatsid üllatavad selle käitumisega ikka ja jälle. Proovisõidu tegemine enne autoostu on iseenesestmõistetav igale autoostjale ja enamasti ka müüjale, ent kui autot proovida ei lubata, siis on sahkerdajad mängus. Oodatakse kas mõnda sinisilmset klienti või on autoga mõni probleem, mille lahendamisega ei kiirustata.

Kui müüja keeldub auto ajalugu esindusest küsimast – Tänapäeva andmekaitseseaduse GDPR tõttu enam kolmandad isikud sõiduki hooldusajalugu nõnda lihtsalt esindusest välja osta ei saa. ( loe pikemalt siit ) Seda väljastatakse ainult tehnilise passi alusel määratud omanikule, seega kui omanik keeldub seda esindusest küsimast, on autoga tõenäoliselt midagi lahti.

Kui auto ajalugu tundub kahtlane –  Auto ajaloo kontrolli saab hõlpsalt läbi viia internetis ning selleks ei pea üldsegi mitte autot füüsiliselt nägema. Tee sõidukile päring Maanteeameti taustakontrollis, liikluskindlustusfondi LKF leheküljel, lase sõiduki informatsioon vajadusel läbi ka mõnest VINInfo-taolisest kohast ja kindlasti “guugelda” sõiduk läbi. Kui auto elukaarest ilmneb mõni kahtlane episood, jätka autootsinguid mõnel muul rindel.

Kui tehnilises passis on omanikuks märgitud teine inimene ja müüja väidab, et see on ta pereliige. Tema enda dokumendil ilutseb aga hoopis teine nimi. Autoärikate jaoks on see tavaline argipäev. Sageli ostetakse odavalt edasimüügiks kellegi auto, aga koonerdamise nimel seda ümber ei kirjutata. Kui nimi passis ja nimi müüja dokumendil ei ühti, proovib ta autot ilmselt kas edasi äritseda – või on halvimal juhul tegu varguse või mõne muu kelmusega. Süveneda pole tingimata vaja, sest ost tasub kahtlase müüja tõttu igal juhul ära jätta. Vabandus, et auto kuulub pereliikmele, on harva siiras – sellisel juhul tasub kindlasti ka küsida päris omaniku kontakti. 

Kui müüjale ei sobi oodata paar nädalat, kuniks liising talle ülekande teeb. Autoliisingufirmad teevad ostumüügiprotsesside järgselt rahalisi toiminguid alati kahe nädala jooksul. Enamasti on liisinguautot ostvad inimesed sellega kursis ning on päri selle perioodi läbi ootama. Kui aga liisingusse võetava auto müüja peaks tõrkuma ja soovib raha kohe kätte saada, võib väga tõenäoliselt tegu olla edasimüüja või ärikaga.

Kui autost tuleb imelikke, tuvastamata hääli. Tehnilise kontrolli jooksul suudetakse enamik auto vigu välja kaardistada, aga kuna kõik sõidukid on praktiliselt erinevaid ning auto ise tehniliselt keerukas agregaat, siis võivad mõned asjad siiski tuvastamatuks jääda. Heaks näiteks on kõikvõimalikud helid mootori sees, käigukastis või veermikus. Tavalise kontrolli raames võib nende analüüsimine osutuda liiga aeganõudvaks või kulukaks, mis juba omakorda on auto puhul ohumärgiks. Kui see eemale ei peleta, siis tasub vaadata müüja käitumist – kui tema kontrollist keeldub, siis võib ostu ära jätta. 

Tunned huvi ostueelse kontrolli vastu?