Milline auto minule sobib?

Kui me nüüd kõikide kohalike müügiportaalide kuulutused kokku lööme, saame enam kui 20 000 autost koosneva valiku. Mingisugune ettekujutus endale soovitud autost on olemas kindlasti peaaegu igal autoostjal, aga mida peaks oma sõiduki väljavalimisel arvestama?

Esmalt jälgi oma rahalisi võimalusi

Ostmine ostmiseks, ent autode omamine nõuab teadagi alatiselt raha. Kütus, hooldus, kindlustus, remontimine ning muud nüansid on praktiliselt iga sõiduki puhul täiesti vältimatud asjad. Suur tükk ajab suu lõhki, seega tuleks enne autoostu kindlasti ausalt otsa vaadata oma rahalisele seisule ning võimekusele autot ülal pidada. 

Luksusautod ning sportautod võivad olla vahel küll odavad, ent nõuavad näiteks vanusest hoolimata alati kallimat tähelepanu, kui mõni soliidne ja tagasihoidlik argiliikur. Üle oma varju ei tasuks seega kindlasti hüpata – paraku on see probleem, mida võib Eesti autoturul näha päris sageli ning mis muudab autoostmise omakorda raskemaks. Väga palju on müügis pealtnäha ägedaid sõidukeid, mille ülalpidamine käib inimestele üle jõu ning mida kimbutavad suured probleemid. See teeb hea masina leidmise omakorda raskemaks.

Suurus, mootor, veoskeem ja kütus – milline on sobivaim?

Järgmisena saab arutada, et millist tüüpi autot üldse vaja läheb. Peredega inimestel on mõistlik haarata kas suuremat sorti sedaan või universaal, enamasti üksi sõitvad inimesed saavad asjad aetud luukpära või pisema krossoveriga. Maal või raskesti ligpääsetavas kohas on maastur see-eest parem mõte. Kui sõidad vaid linnas ja üksi, ei ole kulude mõttes näiteks mõistlik soetada mõnda üüratusuurt hiigelmootoriga maasturit.

Mootorivalikul on paratamatult määravaks faktoriks rahakoti paksus, ent ka selles maailmas pole kõik nii mustvalge. Alustame näiteks mootori tüübist – bensiinimootoriga võid hübriidajamiga autot sobivad inimesele, kes sõidab peamiselt vaid linnas. Diiselmootor aga tollele, kes läbib sageli pikki maid ning vajab seega ökonoomset autot. Selle kasutamine vaid linnatingimustes lõpeb see-eest probleemidega. 

Mootori suurus või forsseeritus määrab sageli veel kütusekulu, ent ka seal on põnevaid nüansse. Suuremad ja pöördemomendirikkad jõuallikad võivad pikki sõite tehes olla näiteks ökonoomsemad, kui linnasõitudeks mõeldud särtsakad forsseeritud mikromootorid. 

Käigukasti puhul sõltub kõik enda eelistusest – manuaal sobib inimesele, kes armastab kaasahaaravust ning kontrolli, automaat aga mugavale kulgejale. Tänapäeval on automaatkastid isegi sama ökonoomsed kui manuaalid.

Veoskeemi valikul tuleks jällegi lähtuda enda sõiduvajadustest. Esiveolised autod sobivad oma lihtsuse tõttu hästi argitoimetusteks ning nende poolt on haaratud ka kõige suurem turuosa. Tagavedu sobib aga inimesele, kes hindab rohkem dünaamikat. Nelikvedu tagab see-eest kindlakäelise teelpüsivuse ning aitab välja raskema pidamisega oludes, ent sageli pisut suurema kütuse-ning hoolduskulu arvelt.

Tee kodutööd

Kui pilt hakkab vaikselt selgemaks muutuma, tuleb süveneda oma väljavalitud mudelite eripäradesse. Uuri auto tehniliste eripärade kohta, selle ajaloo, tüüpvigade ning hoolduse kohta. Kui need sobivad sinu eelistuste ning võimalustega, saab juba minna portaalidesse väljavalitud otsima.

Autokuulutuse puhul tuleks jälgida, et kas ajalugu on võimalik kontrollida, kas läbisõit on usaldusväärne ning kas omanik/müüja tundub esmapilgul usaldusväärne. Seejärel tuleb teha väike telefonikõne ning minna autot vaatama.

Auto kontrollimine on keeruline tegevus ning hea diili saamiseks ei pea pelgama abi kutsumist. Ühendust võib võtta näiteks kutselise automaakleriga, kes aitab välja valida kõige paremad pakkumised ning need tehniliselt läbi kontrollida. Väikese investeeringu näitel võib nii saada väga hea ja töökindla auto omanikuks.