Loogika justkui ütleb, et iga automüüja soovib oma sõiduki võimalikult kiiresti ning kasumlikult maha müüa. Boonuspunktid, kui järgmine omanik tundub neljarattalise sõbra jaoks nagu loodud olevat.
Ajaloost on teada aga näiteid, kus mõni automüüja tõrgub võimalikule ostjale kangesti vastu ja ajab talle pidevalt kärbseid pähe. Öeldakse, et autot ei saa näha ei ühel ega teisel moel – vahel tuuakse vabanduseks väljasõit tädi juurde, vahel remont ning kõige tihedamini keeldutaksegi otse ja kategooriliselt.
See äratab kindlasti kahtlusi, aga mis siis kui auto tundub ikkagi esmapilgul ostuvääriline? Kas tasub müüjaga vägikaigast vedada või leidub sellele mõni muu lahendus?
Kurikaval müügimees soovib müüa põrsast kotis
Enamlevinud põhjuseks on müüjapoolne teadmine, et nende müüdav kaup ei anna kvaliteedi poolest korralikku mõõtu välja. Autol võib leiduda vigasid, mille remontimine rahakotiga just väga sina peal pole, ka müüja enda jaoks. Eraisikute seas esineb seda harvem, ent suuremate automüügiplatside või “ärikate” puhul esineb petturlikku suhtumist rohkem.
Just nagu oma saaki varitsev kiskja, ootab ka pahatahtlik automüüja või autopood oma romule vähest eeltööd teinud pahaaimamatut ostjat. Tunduvalt lihtsam on ju inimese heatahtlikkust ja teadmatust ära kasutada ning kiiresti tehing lõpule viia. “Ohvriks” loodetaksegi leida isik, kes tuleb ja ostab auto kohe esimesel korral pikemalt süvenemata ära.
Seega kui sellise automüüja postkasti potsatab kiri silmnähtavalt teadlikult ostjalt, on neil reeglina vesi ahjus. Sõiduki plussidest-miinustest hästi informeeritud inimene võib ju varjatud vigadele kiirelt jälile saada. Eriti ohtlikuks muutub sellise müüja jaoks olukord siis, kui autoostule kutsutakse kaasa ka kogemustega ostueelse kontrolli teostaja.
Vabandused ostu huvilistest eemale viilimiseks võivad olla ühtaegu nii absurdsed kui ka vaimukad. Soovitakse näiteks hoida auto kilometraaži võimalikult väiksena, auto värvi puhtana või siis räägitakse ajanappusest, sest kohe varsti tuleb “järgmine ostja”.
Kontrollimisega liialeminekut karta ei tasu
Kui kahtlase müüja tegevuspaik on mõni automüügiplats, aitab olukorrast aimu saada põhjalikum taustakontroll. Moodsal internetiajastul on tarbija poolsete kaebuste ning kehvade kogemuste üles leidmine lihtsam kui kunagi varem. Kui automüüjat saadavad kurjad keeled, siis on mõistlikum autost eemale hoida.
Rahvasuu teab seda tüüpi müüjatega tegelemiseks muidugi teisigi nippe. Kõige tuntumaks on müüjaga mõne teise isiku kaudu kontakteerumine. Võib ju paluda mõnel tuttaval ise helistada ja kui müüjaga saadakse kohtumise osas kaubale, saab ise kohale minna. Siiski – kui müüja juba sedapidi vedu võtab, on tugevalt alust millegi kahtlustamiseks.
Enne kontakteerumist tuleb kindlasti jälgida ka kuulutust. Vahel annab müüja krutskeid täis kavatsustest teada juba VIN-koodi ja numbrimärgi peitmine, liiga pimedate või kaheldava väärtusega müügifotode näitamine või segane kontaktinfo.
Tulemusteta ja pikaleveninud ostujant pole lõpuks ostja väärtuslikku aega ega energiat kindlasti väärt. Targem on otsida mõni muu ja asjalikum alternatiiv, mida loodetavasti saadab ka parem müüja.
Kahtlase müüja või imeliku taustaga auto ostmise eel võib alati kaasa kutsuda automaakleri, kes viib läbi väga põhjaliku tehnilise kontrolli ning esitab detailse raporti auto ajaloost. Nii võib pääseda kulukatest remondiarvetest ning närvide raiskamisest.
