Ostes kasutatud auto, võid end avastada äratrööbatud takso omanikuna
Allikas Äripäev – https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/10/17/ostes-kasutatud-auto-void-end-avastada-aratroobatud-takso-omanikuna
Rumalaim viis osta kasutatud auto on kõndida ümber selle, parklas natukene sõita ja ära osta. See on põrsa kotis ostmine. Kui näha läbi müüjate trikid ja teada infokanaleid kontrollimiseks, võib leida vägagi kobeda neljarattalise sõbra paljudeks aastateks.
Sellest, kuidas olla kasutatud autot ostes kindel, et see vastab vajadustele, on töökindel ja müüja esitatud tehnilised andmed on tõesed, rääkis Äripäevale ligi kümneaastase autode hindajana-maaklerina Automaakler Eesti OÜs tegutsev Palle Kõlar, kes on isiklikult teinud rohkem kui tuhande auto ostueelse kontrolli.
Kõlari sõnul on enne auto ostu vaja selgeks teha, mille jaoks on autot vaja, sest see paneb paika auto suuruse ja hinnaklassi. Auto olgu nii suur, kui vaja, aga nii väike kui võimalik. Pole mõtet osta liiga suurt autot, et sõita linnas viis kilomeetrit tööle ja vedada kaasreisijatest ainult ühte last. Kui praktilise meelega mõelda, siis auto ilust peaks veidi kaugemale vaatama. Väiksema auto puhul saab suurega võrreldes sama hinna eest uuema aastakäigu.
Kas osta uuem auto liisinguga või vanem auto kohe välja?
See on pigem maitseasi, selgitas Kõlar. “Samasugune dilemma, kas lamellrehv või naelrehv,” rääkis ta. “Uuem auto liisinguga on mõnele inimesele vastuvõetamatu, sest nii tuleb uus finantskohustus kaela. Eluasemelaenud on niigi juba paljudel. Küll aga võib kokkuvõttes raha kokku hoida, kuna uus auto vajab vähem remonti ja osade vahetust kui vana auto.”
Samas on mõni kümme aastat vana auto ka väga korralik, kui ta on ideaalselt hooldatud ja vähe sõitnud. Ja vastupidi, mõni kümme aastat vana endine takso võib olla pool miljonit kilomeetrit sõitnud. Igal autol on eluiga ja fakt on see, et iga asi väsib. Ammendavat vastust sellele anda ei saa, nentis Kõlar.

Automaaklerina tuhandeid kasutatud autosid kontrollinud Palle Kõlari sõnul tuuakse välisriikidest Eestisse vanu taksosid, mille läbisõitu on müüjad tagasi kerinud. Et mitte langeda pettuste lõksu, tuleb teada müüjate trikke ning muud, millele tähelepanu pöörata. Foto: Andras Kralla
Parimat automarki ei ole olemas
Ükski autotootja ei ole teistest peajagu üle, kui rääkida auto üldisest vastupidavusest, märkis Kõlar. “Kui me nüüd lähme spetsiifiliseks, et mis on luksuslik, mis on mugav, mis on kiire, siis seal on markides ja mudelites erisused. Aga kõik autotootjad on vähemalt keskpärased, rääkides siis enamlevinud automarkidest Eestis, nagu Toyota, Hyundai, Opel, Ford, Mercedes või Audi. Ka Kia on tänapäeval väga hea auto. Pole olemas ühte parimat automarki. Kui see nii oleks, siis teiste autodega keegi ei sõidaks,” möönis ta.
Rääkides mootori tüübist, siis Kõlari hinnangul võib mõne automargi puhul olla nii, et manuaal on pisut ökonoomsem. Automaatkäigukastiga autod on reeglina natuke kallimad, nii uuena kui ka kasutatult, ja neid on ka natuke kallim hooldada, kui teda väga pikalt pidada, aga suurt vahet ei ole. Mõnel autotootjal polegi olemas sellist autot, millel oleks diiselmootor automaatkäigukastiga.
Auto taustakontrolli infoallikad:
Esialgne taustakontroll ja küsimused müüjale
Autot valima hakates soovitab Kõlar leida 4–5 huvipakkuvat autot ja uurida autode ajalugu. Seda on võimalik teha maanteeameti lehel mnt.ee ja vininfo.ee lehel. Lisaks tuleks guugeldada autot registrinumbri, VIN-koodi, omaniku nime ja telefoninumbri järgi. Kõik sellised asjad võtavad vähe aega ja minimaalselt raha. “Sellise taustauuringuga on juba võimalik mõned autod välistada,” rääkis Kõlar.
Liikluskindlustusfond lkf.ee näitab liikluskindlustuse ajalugu ja sealt võib leida, et sõiduk on maha kantud. Tähendab, et tal on väga suured kahjustused. Samuti näeb sealt ka avariide arvu, mis küll vahel on eksitav, sest kui autol on olnud avarii summas 500 eurot, siis see võib tähendada, et keegi tegi parklas kriimu ja tegelikult ei ole midagi hullu.
Müüjalt on mõistlik küsida, kas omanik on ettevõte või eraisik, ja uurida, milline on hooldusajalugu. Kui omanik on eraisik, siis kui pikalt see auto tema käes on olnud? Mis autoga kaasa tuleb, kas on talverehvid? Kui kõik eelnev tundub klappivat, alles siis on mõistlik seda autot vaatama minna.
Proovisõidust püütakse kõrvale vingerdada
Peamine reegel auto kohapealsel kontrollil on see, et proovisõit kestab paarkümmend minutit ja lisaks linnale sõidetakse ka maanteel, muidu ei ole sellel üldse mõtet, selgitas Kõlar. Autot tuleb proovida erinevates tingimustes, siledal ja konarlikul teel, linnas ja maanteel. Kas on kuulda mingeid hääli, kas ta kiirendab ühtlaselt, pidurdab ühtlaselt, ega rool ei kisu? Loomulikult tuleb proovida ära kõikide seadmete töö, vajutada nuppe, kuidas aknad-uksed avanevad-lukustuvad, kas konditsioneer ja raadio töötavad.
Mõned müüjad ei ole eriti altid laskma autoga teha proovisõitu, viitas Kõlar probleemile. Aga proovisõitu tuleb kindlasti enne ostu teha. Kui müüja ei taha võimaldada proovisõitu, on tal midagi varjata. Näiteks on imporditud auto ja pole seda veel Eestis arvele võetud. Müüjad tahavad kulusid säästa, sest arvelevõtt maksab raha ja soovitakse, et ostja maksaks selle kinni. Ja tekib olukord, kus ostjale öeldakse, et ta ei saagi selle autoga sõita, sest ilma arvele võtmata on autoga sõitmine ebaseaduslik. “Mina isiklikult jätaks selle auto ostmata sellise jutu peale,” rääkis Kõlar.
Kui auto vastu on ikkagi huvi ja kõik muu tundub väga hea, siis tasuks leida kompromiss, kuidas selle autoga sõita saada. Selleks on võimalik teha ühepäevane ajutine kindlustus ja kasutada proovinumbreid. “Sellega leppida kindlasti ei tohi, et sõita ei saa, kuna auto pole arvel. Võite ise arvata, kui suur tõenäosus on, et kui esimest korda selle autoga sõidad, siis avastad seal midagi halba. Ja siis on kirss tordi peal veel see, et auto on eraisiku nimel ja vaidlustamine käiks ainult kohtu kaudu.”
Olulisimad ohukohad, mille lõksu mitte langeda:
Kas müüja on eraisik või ettevõte – sellest sõltub hiljem pretensioonide esitamise võimalus
Läbisõit – odomeetrite tagasikerimine on küll vähenenud, kuid seda endiselt tehakse
Hooldusajalugu – turvalisem on osta kontrollitava ajalooga auto
Juriidilise isiku puhul on võimalik hiljem pretensioone esitada
Rääkides päris uutest autodest, siis nende müügil on kõik andmed, hinnakiri ja garantiitingimused ilusasti kirjas ja seal trikitada ei saa. Kasutatud autode puhul on aga teatud asju, mille õnge ei tohiks ostja langeda, ütles Kõlar.
Esiteks, kui tehing toimub juriidilise isiku ja eraisiku vahel ehk automüüja on juriidiline isik ja müüb kliendile auto, siis on pretensioonide korral võimalik pöörduda tarbijakaitsesse ja tihtipeale saab tarbija ka oma nõude vähemalt osaliselt rahuldatud. Kui tegu on kasutatud autodega, tekib nõudeid tahes-tahtmata.
“Trikk seisneb selles, et on väga palju müügikohti, kus autot pakutakse internetis mõne autopoe nimekirjas, kohapeal keegi midagi ei räägi, kuid tehingut vormistama minnes selgub, et auto on hoopis eraisiku nimel, kes seda autopoe kaudu müüb. Ostja ei saa autopoele hiljem pretensioone esitada, sest auto on eraisiku nimel. Kõik on korras, kui ostjale on kohe alguses öeldud, et auto pole juriidilise isiku omandis. Ostjana võiks küsida automüüjalt, kas auto on teie ettevõtte nimel, sest ei pruugi olla,” tõi Kõlar esile ühe võimaliku ohukoha.
Ettevaatust – vana takso!
Üks asi, mida õnneks iga päevaga vähemaks jääb, on spidomeetrite ehk odomeetrite tagasikerimine müüjate poolt. Juhul, kui tegemist on värskelt Saksamaalt imporditud kümme aastat sõitnud diiselautoga, mille läbisõit 160 000 kilomeetrit ja sellel puudub igasugune hooldusajalugu, võiks tekkida kahtlus, kas see on ikka õige. Diiselautodega sõidetakse Saksamaal väga palju rohkem kui siin.
Teada on, et just Hollandist ja Rootsist imporditakse Eestisse vanu taksosid, mis on sõitnud 500 000–600 000 kilomeetrit, eriti VW Passatid ja Volvo V70 on riskigrupp, ja mille odomeeter keritakse 200 000 peale. Sellise skeemi aitab paljastada vininfo.ee, rääkis Kõlar.
Et hinda tingida, peab valikus olema mitu võrdselt head autot korraga
Autot ostes ei tohiks panna kõiki oma kaarte vaid ühe auto peale, soovitas Kõlar. „Kuldreegel on see, et autot valides mitte kunagi ärge vaadake ainult ühte autot, olenemata sellest, mida räägib auto müüja. Kui ta räägib, et tal on järjekord ukse taga ja tunni aja pärast on see auto müüdud, siis las olla. Küll tuleb uus samasugune. Eestis liigub autosid väga palju. Ära lase ennast sellistest asjadest häirida, vaata üle minimaalselt kolm kuni viis autot, sest muidu ei saa mingit võrdlust.“
Kõlari sõnul võiks jätta viimase valikuna kaalukausile vähemalt kaks autot, mis on sama head, nii tekib tingimiskoht. “Näiteks, kui mõlemad maksavad 10 000 eurot, võib küsida, kas hinnas on võimalik ka alla tulla ja saada auto 9500 euroga. Võib-olla üks müüja ütleb jah ja teine ei. Kuna automüük on päris tüütu tegevus, vastata kõnedele, käia näitamas ja proovisõitu tegemas, lisaks veel vahatamine, pesemine, hoolitsemine, siis müüja võibki hinda alla lasta, et saaks juba kiiremini müüdud. Ostja võib muidugi ka rohkem allahindlust küsida ja vaadata, mis vastuseks tuleb.”
Kui puudub soov ise autoostuga tegeleda, on võimalik lasta professionaalsel automaakleril ostueelse kontrolli ära teha tasulise teenusena. Kontrolli käigus selgitab maakler välja auto ajaloo, uurib ka müüja tausta, kas on eraisik või ettevõte, auto hoolduse ajalugu, päritolu, teeb tehnilise kontrolli koostöös ülevaatuspunktidega. Maakler teeb ka proovisõidu, tõstukil diagnostika, selgitab, kas on olnud varasemaid avariisid.