Kuidas käituda kui sõidukil puudub ajalugu | Automaakler.ee

Sõidukil puudub hooldusajalugu. Kuidas käituda? 

Uutena lasub kõikidel autodel, eriti neil, mis on liisingusse võetud, praktiline kohustus käia esinduses või volitatud margitöökojas hoolduses. Tavaliselt eksisteerib see nõue kindla läbisõiduni, makseperioodi lõpuni või muul moel fikseeritud ajani. Pärast seda on sõiduki omanikul vaba voli, kus või mispidi ta oma sõidukit hooldab.

Ajaloo puudumine ei tähenda, et auto on kehvas seisukorras. Siiski ole väga ettevaatlik.

Hooldusajaloo puudumine on paraku sage nähtus.. See võib eksisteerida näiteks osaliselt, aga kui automüüjal pole võtta ühtegi hooldusraamatut, arvet, väljavõtet ega ka pilti autoga tehtud töödest, võib hakata kukalt kratsima küll. Selles ei saa isegi alati tingimata müüjat süüdistada, sest tema ajal võib ju auto korras olla, lihtsalt minevik on küsitava väärtusega. 

Õlivahetuste ja hammasrihmakomplektide vahetuse välbad on näiteks väga tähtsad, kui nende kohta info puudub aga auto siiski kaubaks läheb, peaks need kindlasti ära tegema. Hooldusraamatu olemasolu on samuti suur pluss, aga võib juhtuda, et see on võltsitud.

Suurimaks abimeheks on siinkohal ei miski muu kui internet. Hooldusajaloo puudumisel tuleb eeltööd teha muid märke lugedes – alusta näiteks LKF portaaliga, et uurida välja liikluskahjud. Seejärel vaata Maanteeameti taustakontrolli ning loe välja ülevaatuste ajalugu ning seal tehtud kommentaarid. Viimase põhjal on võimalik kätte saada juba päris palju väärt teadmisi.

Lase kindlasti auto VIN-kood läbi VINInfo taolistest portaalidest, mis kuvavad varasema ajaloo. Eriti mõistlik on seda teha siis, kui auto on toodud välismaalt ning varasem dokumentatsioon puudub. Ära pelga ka numbrimärki otsingumootoritest läbi lasta, niimõnestki margifoorumist või sotsiaalmeediagrupist võib ka auto kohta infot kerkida.

Teine teguviis on kindlasti väga põhjalik auto hindamine. Automaaklerist saab tellida näiteks 100-punkti kontrolli, mille käigus tehakse sõidukile ülipõhjalik tehniline ülevaatus ning kliendile selge ülevaade, et kas autot tasub osta või mitte.

Seda on mõistlik kasutada just siis, kui auto tundub tõesti väga huvipakkuv, aga informatsiooni leidmine on lihtsalt paras peavalu.

Margiesinduste hooldused saab omanik küsimise peale kätte

Hooldusajaloo puhul tasub rääkida ka margiesindustes registreeritavatest hooldustest. Kõik hooldused pannakse tavaliselt kirja hooldusraamatusse ning uuemate autode puhul ka margiesinduste süsteemi. Seega teoorias peaks näiteks Eestist ostetud ning korraliselt hooldatud auto omama korralikku hooldusajalugu, mis on juriidilisele omanikule alati kättesaadav.

Selle kätte saamiseks on aga kindlasti vaja omaniku nõusolekut, sest tänu andmekaitseseadusele margiesindustest enam kolmandatele isikutele hooldusajalugu ei väljastata. Kui autoomanik peaks selle väljastamisest keelduma, on mõistlik tehing katki jätta.

Tunned huvi ostueelse kontrolli vastu?